Prokuratuur ja politsei hoiatavad kõiki kaubavedude tellijaid petiste eest, kes enamasti reklaamivad ennast internetis transporditeenuse osutajatena, kuid ei toimeta kaupa ettenähtud kohta.
Juulis on prokuratuuri ja politseisse laekunud juba neli avaldust kaubavedude tellijatelt, kes soovisid, et nende kaup viiakse kas Eestist välismaale või tuuakse välisriigist siia, teatas riigiprokuratuur. Kõikide juhtumite puhul on kaup õigest kohast peale võetud, kuid see ei ole jõudnud sihtkohta. Transporditeenuse osutajad on aga koos kaubaga kadunud ning ei vasta kõnedele ega kirjadele.
Riigiprokurör Eve Oleski sõnul on tegemist juba tuntud petuskeemiga, mida kasutati rohkem mõned aastad tagasi ning kus väidetav transpordifirma pakub enamasti interneti teel soodsa hinnaga oma teenuseid. „Petturite õnge langeb nii otse transporditeenuse tellijaid, kui ka firmasid, kes otsivad alltöövõtjat,“ täpsustab riigiprokurör Olesk.
Politsei- ja piirivalveameti kriminaalteabebüroo juhi Lenno Reimandi sõnul on Eesti politseil võimalik taoliste juhtumite puhul teha Interpoli kaudu teiste riikidega koostööd juhul, kui on alustatud kriminaalmenetlus. „See aga puudutab juba tagajärgedega tegelemist. Eelnevalt enne tehingu sõlmimist mõne välisriigis tegutseva firma tausta Interpoli kaudu paraku kontrollida ei ole võimalik.“
Prokuratuur ja politsei soovitavad kõikidel transporditeenuse tellijatel eelistada neid koostööpartnereid, kelle teenuses ollakse kindlad. Kui see ei ole võimalik, siis tuleks kindlasti näiteks internetist uurida teenust pakkuva ettevõtte tausta.
amuti tuleks transporditeenuse tellimisel küsida koostööpartnerilt infot selle kohta, kas nad osutuvad seda teenust ise või tellivad alltöövõtuna. Viimase korral tuleks võimalusel kontrollida ka alltöövõtja tausta. Tegemist võib olla küll ajamahukate toimingutega, kuid see võib päästa kauba kadumisest.
Kui transporditeenuse tellimisel petta saanutel on infot, et nende kaup on mõnes välisriigis kaduma läinud, võiksid inimesed ka ise võimalikult kiiresti ühendust võtta kauba arvatava kadumiskoha politseiga või selle riigi politseiga, kus on registreeritud teenuse pakkuja.
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.