Alates homsest kehtima hakkavad euroliidu uued kabotaažvedude reeglid avavad Eesti turu võõrvedajaile ja eestlased saavad minna toimetama teiste marjamaale, ilmneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatest.
14. maist hakkavad kehtima Euroopa Liidu (EL) autoveoturul uued kabotaažvedude teostamise ühtsed tingimused. Turukonkurentsi vabamaks muutumisel saavad Eesti vedajad ühtsemaid võimalusi teistes riikides ja ka vastupidi.
Uute tingimuste kohaselt võib kehtiva ühenduse autoveo tegevusloaga EL-i liikmesriigi vedaja teostada teises liikmesriigis järjestikku kuni kolm kabotaažvedu seitsme päeva jooksul. Vedajad peavad sealjuures edaspidi järgima mitmeid tingimusi.
Esimest kabotaažvedu võib alustada vaid pärast rahvusvahelisel veol veetud veoste täielikku mahalaadimist teises liikmesriigis.
Seitsme päeva jooksul võib teostada kolm kabotaažvedu kas samas riigis, kus rahvusvahelise veo raames sisseveetud kaup maha laaditi või ka teistes liikmesriikides. Viimasel juhul võib pärast tühja sõidukiga teise liikmesriiki sisenemist teostada seal vaid ühe kabotaažveo 3 päeva jooksul. Kabotaažvedusid võib teostada ühe ja sama sõidukiga või autorongi puhul ühe ja sama mootorsõidukiga. Üks kabotaažvedu võib sisaldada mitut veose peale- või mahalaadimist. Kabotaažvedude teostamisel tuleb täita selle liikmesriigi õigusakte, kus vedu teostatakse.
Vedaja on kohustatud hoidma sõidukis nii rahvusvahelise veo kui iga sellele järgneva kabotaažveo dokumente, mis on vajalikud tõendusmaterjalina vedude üle järelevalvet teostavatele kontrollijatele.
Selliste dokumentidena võib kasutada veose saatelehte või CMR vormis veokirja, milles peavad olema andmed veose saatja, saaja ning vedaja, tema sõiduki ning veost kirjeldavate asjaolude kohta. Kontrollorganitel on lisaks eelpool nimetatud dokumentidele õigus kasutada ka muid EL autoveoalase seadusandluse alusel nõutavaid tõendusmaterjale, näiteks sõidumeeriku andmeid, kontrollimaks, et teostatav kabotaažvedu vastab kehtestatud reeglitele.
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.