Võrreldes eelmise aasta jaanuari-veebruariga, paisus Tallinna Sadamal selle aasta esimesel kahel kuul lossimine pea kümnendiku ja lastimine ligi veerandi, ilmneb sadama tulemustest.
Kui 2009. aasta jaanuaris-veebruaris lossiti kaupu 959,8 tuhat tonni, siis selle aasta samal perioodil 1031,3 tuhat tonni ehk 7,5% rohkem. Impordi osa paisus siin 34,9% ehk tasemelt 350,2 tuhat tonni tasemele 472,4 tuhat tonni. Transiidiosa aga kahanes 8,3% ehk vajus tasemelt 609,6 tuhat tonni tasemele 558,9 tuhat tonni.
Kui jaanuaris-veebruaris 2009 lastiti kaupu 3 729,2 tuhat tonni, siis selle aasta kahel alguskuul 4 576,5 tuhat tonni ehk 22,7% rohkem. Ekspordiosa paisus siinjuures 18,3% ehk tasemelt 373,0 tuhat tonni tasemele 441,2 tuhat tonni. Transiidiosa paisus tervelt 23,2% ehk tasemelt 3 356,2 tuhat tonni tasemele 4 135,3 tuhat tonni.
Seotud lood
Selle aasta jaanuaris-veebruaris paisusid Eesti piiri lähedal laiuva Ust-Luga Sadama käideldud kaubamahud eelmise aasta sama perioodi taustal ligi viiendiku, teatab Transport Weekly.
Lastimine ja lossimine Eesti sadamates saavutas esimesel poolaastal viimaste aastate kõrgeima taseme.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.