Eesti Post sai MTA maksuotsusest lahti

Riigikohus tegi 9. detsembril otsuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) ning AS Eesti Post vahel alates 2007. aastast peetud maksuvaidluses. Järgneb MTA juriidilise osakonna juhataja Villy Lopmani lühikokkuvõte ja kommentaar.

Maksu- ja Tolliameti ning AS-i Eesti Post vahel peetud vaidluse põhiküsimus maksuhalduri jaoks oli selles, kas teatud postiljonidega sõlmitud lepingud olid töö- või käsunduslepingud ehk kas postiljonid olid posti laiali vedades füüsilisest isikust ettevõtjad või AS-i Eesti Post töötajad. Maksuhaldur oli seisukohal, et tegemist on töösuhtega ja postiljonid ei ole ettevõtjad. Teiste sõnadega leidis maksuhaldur, et AS Eesti Post on ekslikult lugenud teatud enda töötajad FIEdeks. Vaidlus puudutas just maapiirkondades töötavate postiljonide lepinguid.

AS Eesti Post ei nõustunud maksuhalduriga ja alustas kohtuvaidlust. Tallinna Halduskohus jagas AS-i Eesti Post seisukohta ja tühistas maksuotsuse. Samas nõustus maksuhalduriga Tallinna Ringkonnakohus, kes jättis maksuotsuse jõusse. AS Eesti Post esitas seejärel kassatsioonikaebuse Riigikohtusse.

Riigikohus rahuldas AS-i Eesti Post kassatsioonikaebuse, leides, et maksuhaldur oleks pidanud postiljonid kaasama maksumenetlusse. Maksuhaldur oli maksumenetluses küsitlenud 230 postiljoni 344-st, kuid Riigikohus ei pidanud seda piisavaks kaasamiseks haldusmenetluse mõttes. See rikkumine tõigi kaasa vaidlusaluse maksuotsuse tühistamise. Postiljonide kaasamise probleem ei tõusetunud ei Haldus- ega Ringkonnakohtus.

Riigikohus andis otsuses ka täpsustusi selle kohta, mis muutub ja millega peaks arvestama, kui postiljonide ja AS-i Eesti Post vaheline suhe ümber hinnatakse. Seejuures märkis kohus veel, et maksustamisel tuleb arvestada rakendatava meetme proportsionaalsust ja seda, et teatud juhtudel võib maksuhaldur jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata.

Riigikohus märkis veel, et maksu määramiseks ei piisa lepingu ümberkvalifitseerimisest - maksuhaldur oli lugenud postiljonidest FIEd töölepingu aluselt töötavateks töötajateks -, vaid viidata tuleb maksu määramise õiguslikule alusele, käesoleval juhul kas MKS § 83 lg-le 4 või MKS §-le 84. Kohtu seisukoha järgi on mõlemal juhul vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Kui AS Eesti Post on sõlminud teeseldud tehingu, aga maksueelist ei saanud, siis puudub Riigikohtu arvamuse järgi õiguslik alus maksu määramiseks.

Maksuhaldur püüdis käesoleva vaidlusega saada selgust küsimuses, kas, millistel tingimustel ja kuidas saab maksustada töötajat, kes on vormistatud FIE-ks ja kes maksuhalduri arvates on hoopis töötaja, mitte ettevõtja. Selle probleemi maksuõiguslik lahendus ei saanud paraku kõigis maksuhalduri arvates olulistes punktides ühest vastust.