"Kõnelused ei ole veninud, vaid on loogiliselt arenenud ning nii meie kui ka vedaja esindajad on Eesti Päevalehe mõttearendustest hämmingus," kommenteeris Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik päevalehe eilset väidet, et Aer Lingus jäeti Tallinna Lennujaama ukse taha.
"EPL artikli tõepärane osa on dialoogi olemasolu fakt Tallinna Lennujaama ja Aer Linguse vahel. Nimetatud artikli puhul on ekslik väide justkui oleks Vilniuse lendude alustamine ning Tallinnasse mittelendamine omavahel otseselt seotud. Oluline on rõhutada, et Tallinn ja Vilnius ei ole konkreetses kontekstis mingil juhul konkurendid," selgitas ta.
Pealegi on Viliniuse olukord Tallinna omast erinev. Kui meil korraldab lennühendust Londoniga kaks operaatorit - Estonian Air ja easyJet ning kokku on ühendus kahe linna vahel 7 korda nädalas, siis Vilniusel puudus alates veebruarist otseühendus Londoniga täielikult. Samas on Leedu Eestist pea kolm korda suurem riik, mistõttu oli tegemist ebanormaalse olukorraga ning on täiesti arusaadav, et mõni operaator pidi selle tühimiku täitma, arutles Loik.
Pärast rahvusliku lennufirma kokkukukkumist langes täielikult ära lennuühendus Vilniuse ja paljude Euroopa oluliste sihtpunktide vahel. Just FlyLAL-i äkiline kadumine viis Vilniuse eriti nukrasse seisu. "Tallinna olukord on sellega võrreldes siiski oluliselt erinev," täiendas ta.
Seega kõnelused Aer Lingusega ei ole veninud, vaid on loogiliselt arenenud. "Me teeme igapäevaselt aktiivset tööd väga mitmete lennundusettevõtetega, mille peamine eesmärk on uute liinide avamine või olemasolevate ühenduste tihendamine. See on pidev protsess, millest lennundusmaailmas enne tulemuseni jõudmist reeglina avalikult ei räägita," seletas ta.
Teisalt aga ei pidanud ta Aer Linguse pürgimist Tallinna Lennujaama Ryanairi, kellele kuulub esiemsest 30%, teiseks tulemiseks. Tegemist on siiski selgelt eraldi ettevõtetega ning ka kummagagi neist peetavate dialoogide vahel puudub seos.
Üldises plaanis tunnistas Loik lennufirmade survet lennujaamale kui praegust üldist nähtust. Seega kindlasti vaatavad lennufirmad veelgi kriitilisemalt uusi võimalusi, lisaks turuolukorrale hinnatakse ka lennujaamatasusid, aga ka näiteks võimalikku turundustoetust. "Seadusest tulenevalt ei saa me ühelegi operaatorile luua mingeid eeliseid - see ei ole paindlikkuse, vaid seadusekuulekuse küsimus. Seaduse piires oleme nii paindlikud, kui vähegi võimalik - näiteks saame pakkuda soodsamaid tingimusi täiesti uute sihtkohtade puhul," jäi Loik kindlameelseks.
"Meie liiniarenduse osas on täna ka häid uudiseid – 1. oktoobril avas airBaltic igapäevased lennud Tallinn – Turu liinil, samuti lisandub 12. novembrist uus liin Tallinn – Lappeenranta ning alates 2. novembrist lendab easyJet Tallinn-London liinil 7 korda nädalas senise 5 korra asemel," loetles Loik Tallinna Lennujaama jätkuva eduloo lähenevaid verstaposte.
Seotud lood
Iiri lennufirma Aer Lingus pressiesindaja Gillan Cullhane sõnul tuli ettepanek opereerida Tallinn-Londoni liinil Tallinnast.
Üldiselt peab Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik lõppenud majandusaastat heaks, sest hoolimata hiigelinvesteeringutest jäädi kasumisse, selle aasta eemärk on samuti kasumisse jääda.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.