Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,4 miljardi ning imporditi 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Veerandi kaubavahetusest moodustasid naftasaadused.
Tänavu juunis oli kaupade eksport 13% ja import 30% väiksem kui aasta tagasi samal ajal. Kaubavahetuse puudujääk oli 0,4 miljardit krooni, mis on ligi kaheksa korda väiksem kui eelmise aasta juunis. Koguekspordist 27% moodustasid mineraalsed tooted, millest valdav osa olid naftasaadused.
Naftasaaduste eksport oli juunis üle kahe korra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Et eksporditi varasematel kuudel sisse veetud kaupu, tekkis naftatoodete kaubavahetuses 0,2 miljardi kroonine ülejääk. Kõikide teiste kaubajaotiste toodete eksport võrreldes eelmise aasta juuniga vähenes.
Juuni impordist moodustasid samuti ligi veerandi (24%) naftatooted. Võrreldes eelmise aasta juuniga jäi nende import samale tasemele, teiste kaubajaotiste importkäibed aga vähenesid oluliselt.
Eesti ekspordis olid juunis peamised sihtriigid Soome (15% koguekspordist), Ameerika Ühendriigid (12%) ja Rootsi (10%). Võrreldes eelmise aasta juuniga suurenes oluliselt eksport Ameerika Ühendriikidesse, Nigeeriasse ja Prantsusmaale naftasaaduste ekspordi kasvu tõttu. Samas vähenes eksport lähematesse naaberriikidesse.
Peamised riigid, kust Eestisse juunis kaupu imporditi, olid Soome (14% koguimpordist), Leedu (12%) ja Venemaa (10%). Eelmise aasta juuniga võrreldes vähenes kaupade import enamikust Eesti peamistest partnerriikidest, kõige rohkem aga Saksamaalt ja Rootsist. Suurenes kaupade import Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidest. Naftasaaduseid veeti sisse peamiselt Leedust ja Venemaalt.
Et 2008. aasta esimesel poolel olid Eesti väliskaubanduse näitajad oma kõrgtasemel, siis tänavu esimesel poolaastal vähenes eksport 27% ja import 36%. Samas oli kaubavahetuse puudujääk ligi kolm korda väiksem kui eelmise aasta esimesel poolel.
Tänavu maiga võrreldes suurenes kaupade eksport 17% ja import 15%. Et suurenemine oli tingitud peamiselt naftasaaduste kaubavahetuse kasvust, ei saa veel rääkida väliskaubanduse üldisest elavnemisest.
Seotud lood
Tänavu esimesel poolaastal on Hiina väikese edumaaga Saksamaast suurima eksportijana mööda läinud.
Iga positiivne majandusuudis maailmast on praegu rõõmusõnum. Iseäranis väikeriikidele, kelle majandus sõltub paratamatult välisnõudlusest, mida kehastab eelkõige suurte käekäik.
Rohkem kui 30 riiki ehitusvahte ja vuugihermeetikuid eksportiv OÜ Krimelte näeb viimaste kuude positiivse trendi jätkumist ka augustis.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.