Pangad tõmbavad inimeste autoostuhuvile pidurit

„Eesti autoturu põhiline mure seisneb rahastuses. Kui kaks suurt panka ühinevad, siis miljonitesse ulatuvaid tasusid saavad ühinemiskonsultandid seletavad juhtkondadele, kuidas 1 + 1 võrdub 3. Mina ütleks praegu, et 1 + 1 ei ole isegi mitte 2, vaid heal juhul 1,2,“ tunnistab Hyundai Motor Balticu tegevjuht Erkki Ots, iseloomustamaks panganduse olukorda Eesti turul.

Tema jutu tagamõte seisneb selles, et mitte kõik ühinemiseelsete pankade liisingukliendid ei mahu enam „ühise meepoti kallale“ ning valikukriteeriumid kellele anda liisingut kellele mitte, on muutunud kohati suisa ebaõiglaselt rangeks ning enam kui kolmandik senistest klientidest jäävad ukse taha.

Otsa sõnul püüavad küll mõned kohalikud Eesti pangad olla selles küsimuses paindlikumad ja täita tekkinud tühikut, kuid nende hinnatase ja kapitali omahind on võrreldes suurtega nii suur, et see paratamatult kajastub ka intressimääras. „Kui ostad auto hinnaklassis kuni 1000 eurot, ei ole suurt vahet, kui intress on protsent siia või sinna. Aga kui auto maksab 20 000, paneb juba mõtlema, kas see on 2,5 või 4%. See on kurb tendents, mida automüüjad paraku eriti mõjutada ei saa,“ tõdeb 28 aastat automüügis tegutsenud Ots.

Suurematel turgudel on suuremad müüjad teinud koostöös pankadega nii oma liisingu- kui ka kindlustusfirmad, nagu näiteks Hyundai importöör Bassadone Grupp. Ettevõte, mis esindab Soomes lisaks Hyundaile ka Suzukit, SsangYongi, Citroëni, Renault'd, Daciat jt.

„Kokku päris pikk rivi erinevaid marke ning arvestatav turuosa. Seal on tehtud koostöös Norra DNB pangaga oma liisingu- ja oma kindlustusfirma. Kindlasti on vaid aja küsimus, kui selline asi tuleb ka Baltikumi, kuid täna on veel vara. Seda on kaalutud juba ammu ja Baltikumi koguturg isegi juba võimaldaks seda, kuid sellist riiki nagu Baltikum pole olemas. Esmalt peab hankima kõik litsentsid eraldi Eestis, Lätis ja Leedus ehk alustamiskulu ja potentsiaalne turg pole omavahel veel paigas.“

Hyundai Motor Balticu müügijuht Marko Aalik tunnistab, et Hyundai mudelivalikus on olemas sisuliselt kõik, mida üks autoostja tahta võib, alates väikeautost i10 kuni suure maasturi Santa Fe-ni välja. Kõige uuemad mudelid on uus i20 ja Tucson, mille mõlema varustus on selline, mida alles hiljaaegu võis leida luksusautodelt. Jõuallikatest on olemas bensiini- ja diiselmootorid, tavalised ja pistikhübriidid, rääkimata täiselektrilistest mudelitest, mis oma läbisõidult on püstitanud mitmeid rekordeid.

Viimased on märksa meelepärasemad ka pankadele, kellest mitmed pakuvad elektriautodele soodsamat intressi. Kevadel jõuab müügile ka uuenenud täiselektriline Kona, mis alates turule saabumisest 2018. aastal on olnud üks nõutumaid elektriautosid Euroopas. Edu pandiks on mudeli võimas elektrimootor ja suur sõiduulatus ning stiilne linnamaasturi välimus.

Kõigest kahe aastaga on seda mudelit müüdud üle kogu maailma rohkem kui 120 000 ning sellest üle 53 000 Euroopas. Alates märtsist valmistatakse kõik Eestisse imporditavad Kona elektriversioonid Tšehhi tehases Euroopas, mis võimaldab tarneaegu uute elektriautode kättesaamisel märgatavalt lühendada.

Aalik ja Ots tunnistavad, et võimekas läbisõit kehtib ka pistikhübriidide kohta, mis täis laetuna võimaldavad ilma mingi probleemita ainult elektri jõul liikuda 50–60 km. „Ehk kui inimene saab päeval töö juures laadida ja elab töökohast kuni 50 km kaugusel, on see ideaalne auto. Meil on Soomest üks täpselt selline näide, kui inimene käis Hyundai IONIQ Hybridiga 50 km kaugusel tööl, sai seal parklas laadida ja öösel kodus ning bensiini tankis ta esimest korda pärast poeuksest väljasõitmist alles läbisõidul 8000 kilomeetrit,“ meenutab Ots üht näidet elust enesest.

Saadet juhib Äripäeva transpordi- ja logistikauudiste toimetaja Tõnu Tramm.