Kliimanõukogus, juhtrühmas ja töörühmades osalenute kogemuse järgi käis kaasamine paberil, mitte päriselus. Peamiselt heidetakse ette, et dokumente nähti avalikkusega samal ajal, kohtumiste korraldus oli kaootiline ning eelnõusse kirja saanud eesmärkidest oli kadunud suur hulk ambitsiooni, mida aruteludes kuulda oli, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
“See näeb välja näilise kaasamise moodi,” ütles Maia-Liisa Anton, Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) koordinaator ja kliimanõukogu liige.
“Üritati teha hästi ja pandi palju rõhku kaasamisele, aga kindlasti ei olnud see ideaalselt tehtud,” lausus Kädi Ristkok, Rohetehnoloogia liidu juht.
Ragn-Sellsi juhi Kai Realo meelest, kes esindas nõukogus tööandjate keskliitu, kumas läbi see, et kaasamist tehti välise surve pärast. Kui algus oli paljutõotav, siis viimased kuud vajusid ära, ütles ta. “Kindlasti oleks palju hullem olnud, kui kaasamist poleks olnud,” märkis ta siiski.
Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets aga näeb, et kliimaseaduse kaasamisprotsess on olnud “väga laiapõhjaline” ja põhjalikum kui teiste seaduste puhul. “Me oleme algusest peale kommunikeerinud, et seaduse tekstiga samaväärselt oluline on ühiskondlik arutelu,” rääkis ta.
Paarist kohtumisest ei piisa
Kliimaseaduse loomine pidi käima nõnda: üheksa valdkonna töörühma arutab, mis eesmärgid seada ja kuidas neid täita, sõltumatu kliimanõukogu arutab ettepanekuid ning juhtrühm juhib seadusloome protsessi. Lõplikud otsused langetab mõistagi esmalt kliimaministeerium ja siis riigikogu.
Nii sirgjooneliselt aga ei läinud.
Seotud lood
Lisatud Olerexi kommentaar
AS Terminal pöördus eelmisel kuul Euroopa Komisjoni poole palvega algatada menetlus Eesti riigi vastu ebaseadusliku riigiabi tõttu, mis on kahjustanud konkurentsiolukorda siinsel kütuseturul.
Varasemalt arvati, et meil pole palju naftavarusid ja kui need otsa saavad, peame vähendama nafta tarbimist. Kuid inimesed leiavad pidevalt uusi naftaleiukohti, ja nafta ei lõppe ilmselt mitte seetõttu, et see saab otsa, vaid seetõttu, et me loobume selle tarbimisest, kirjutab SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.
Lisatud eelnõu ja seletuskiri!
Selle neljapäeva, 5. septembrini saab anda Eelnõude Infosüsteemis tagasisidet kliimakindla majanduse seaduse eelnõule ja seletuskirjale.
Soome ettevõte Ahola Transport käivitas Soome esimese piiriülese elektrilise veoliini, kasutades selleks 64-tonnist haagisekombinatsiooni ja vedukina Scania elektrilist 40R veokit.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.
Enimloetud
2
Vaata täismahus videot Andres Uusoja ettekandest
6
Autovedajate aastakonverents 2025 programm nüüd avalik
Viimased uudised
Vaata täismahus videot Andres Uusoja ettekandest
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata täismahus videot Andres Uusoja ettekandest
Autovedajate aastakonverents 2025 programm nüüd avalik
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele