Tallinna Sadam võitis jäämurdmise suurhanke

Lepingu maht Tallinna Sadamaga on Äripäeva arvutuse kohaselt aastas üle 5,5 miljoni euro pluss kütusekulu. Kui arvestada fikseeritud jäämurdja prahtimise tasust maha käibemaks, mille riik Tallinna Sadamalt tagasi saab, on vastav kulu 4,4 miljonit eurot. Võrdluseks, miljoni euro võrra odavam oli mulluseks üheks hooajaks Norra firmalt jäämurdja Vidar Viking rentimine – 3,4 miljonit eurot pluss kütusekulu. Seega osutub igatalvine lisajäämurdja prahtimise kulu pikaajalise lepinguga suuremaks, kui see oli näiteks mullu. Lisajäämurdja on vajalik olemasoleva Tarmo-nimelise jäämurdja kõrvale Soome lahel.

Põhjus, miks leping Tallinna Sadamaga on kulukam, seisneb pikemas lepingujärgses jäämurdmise perioodis. Aastas ostab riik Tallinna Sadamalt teenust fikseeritult neljaks kuuks ehk perioodiks 20. detsembrist kuni 20. aprillini. Eelmisel hooajal renditi Norra firmalt jäämurdja 1. jaanuarist 31. märtsini ehk lühemaks ajaks, mis vähendas ka riigi kulu. Päevadesse arvutatult maksab riik Tallinna Sadamale jäämurdja eest prahiraha igal hooajal 22 ööpäeva pikemalt kui mullu Norra firmale (leping Norra firma jäämurdja kasutamiseks oli küll paindlik ka kuni 14 päeva lisaaja suhtes, kuid ei fikseerinud seda kindla kuluna).

Tänavusel suurhankel osales lisaks Tallinna Sadamale veel üks pakkuja - Norra firma Viking Supply Ships AS, kellelt renditi mullu ka eelnimetatud Vidar Viking jäämurdjat. Veeteede ameti teatel ei vastanud Tallinna Sadamaga konkureerinud pakkumus hankedokumentides sätestatule ja sellest tulenevalt tunnistati see mittevastavaks.

Täna teatas ka Tallinna Sadam, et ostab Soome ettevõttelt Arctia 50 miljoni euroga jäämurdja MSV Botnica. Kusjuures 50 miljonit eurot oli varem sadama poolt kommunikeeritud kui maksimaalne ostuhind. Nimetatud jäämurdja soetamine oli algselt plaanis konkursiväliselt, kuid vähempakkumise korraldamine osutus siiski formaalselt vajalikuks. Nii Tallinna Sadama korraldatud vähempakkumine jäämurdja ostmiseks kui ka sellega seotud hange riigile pikaajaliselt jäämurdeteenuse ostmiseks toimusid kiirkorras. Kokkuvõttes oli riigihanke tulemus etteaimatav.

“Ostutehinguks vajalikud finantsvahendid kaasame mõneaastase laenu näol kommertspankadelt,” ütles Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid jäämurdja ostmise kohta. Tulevikus soovib Tallinna Sadam laenu Põhjamaade Investeerimispanga kaasabil  kuni kümneaastase perioodi peale refinantseerida, teatas Tallinna Sadam.

Jäämurdja ostmise pidi otsustama majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kuna Tallinna Sadama nõukogu eesotsas reformierakondlasest ärimehe Neinar Seliga ei soovinud otsust langetada. Ka peaminister Andrus Ansip oli paar nädalat tagasi jäämurdja ostmise suhtes kriitiline. "Soomlased kavatsevad jäämurdja teenust sisse osta ja müüvad siis oma jäämurdja eestlastele maha. Miks nii? Kui ta soomlastele ei sobinud, miks ta meile peaks rohkem sobima?", küsis Ansip.

Tallinna Sadamale jäämurdja müünud Soome ettevõte Arctia teatas oma kodulehel, et jäämurdja MSV Botnica müümine oli ettevõttele oluline samm, kuna juba aastaid oli see jäämurdja koormatud vaid lühiajaliste lepingutega ja tootis ettevõttele kahjumit. Botnica müügist saadud tulu parandab oluliselt Arctia omakapitali suhet kohustustesse.

Veel mainis Arctia oma teates, et Botnica võimsus on kolmandiku võrra väiksem kui firma kahel ülejäänud mitmeotstarbelisel jäämurdjal. Olgu öeldud, et Botnica võimsus jääb alla ka mullu Eesti teenistuses olnud Vidar Vikingile, vastavalt 10 ja 13,5 megavatti. Eesti olemasoleva 50-aastase jäämurdja Tarmo võimsus on 10,1 megavatti. Veeteede amet on samas esile tõstnud, et Tallinna Sadamalt renditav Botnica on 24 meetrit lai, mullu renditud Vidar Viking aga vaid 18 meetrit.

MSV Botnica hakkab laevasid ja laevakaravane abistama Soome lahel, peamiselt Muuga, Tallinna lahe, Kopli lahe, Paldiski lahe, Kunda ning Sillamäe sadamatesse sisenemisel ja väljumisel.