Kümnendik Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud tööstusettevõtetest teatas juulis eksporttellimuste suurenemisest. Ligi kolmandikul jäid tellimused tavalisele tasemele.
Nende ettevõtete osatähtsus, kes endiselt ootasid eksporttellimuste vähenemist, langes 59%ni, mis oli seitsme protsendipunkti võrra madalam juunikuust, kommenteeris väliskaubanduse näitajaid Merike Riipinen Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.
Juunis jätkus Statistikaameti esialgsetel andmetel ekspordi mahu suurenemine. Maikuuga võrreldes kasvas eksport 17%, olles mahult selle aasta kuudest suurim. See aitas kaasa ka aastase langustempo aeglustumisele 13%ni (mais -31%, aprillis -38%).
Ekspordi kasvu toetasid kõige enam naftasaadused, mille väljavedu suurenes hüppeliselt nii aastases kui ka kuises võrdluses. Kuigi aastaga näitas enamiku teiste kaubagruppide eksport veel tugevat langust, siis eelmise kuuga võrreldes oli kasv veel mitmete gruppide osas.
Mõningaid paranemise märke on näidanud Lääne-Euroopa eurotsooni riikide (Prantsusmaa, Saksamaa) ja Ameerika Ühendriikide majandus, mis on toetanud Eesti ekspordi suurenemist.
Impordi maht oli samuti kuises võrdluses tugeva kasvuga (+15%) ja aastane langus pidurdus 30%ni (varasemal kahel kuul -41%). Kuna ekspordi arengu näitajad olid jätkuvalt impordi omadest paremad, siis kahanes kaubavahetuse bilansi puudujääk veelgi ja ulatus juunis vaid 0,4 miljardi kroonini. Aastatagusest perioodist oli defitsiit ligi kaheksa korda madalam.
Juunis suurenes aastases võrdluses mineraalsete kütuste eksport 2,4 korda ja maikuuga võrreldes oli kasv ligi kaks korda. Kasvu taga oli taas Eestis töödeldud autobensiini müük kolmandatesse riikidesse (USAsse, Nigeeriasse), millele on lisandunud Venemaalt sisseostetud kütteõli töötlemise hüppeline kasv Eestis taasväljaveo kohustusega (USAsse, Prantsusmaale).
Olulisematest kaubagruppidest kasvas kuises võrdluses ligi viiendiku võrra metallide ja metalltoodete väljavedu, kuid aastaga oli kahanemine endiselt poole võrra. Metallide ekspordi suure languse taga on terase töötlemise peatamine Muuga vabatsoonis ArcelorMittali poolt, tingituna nõudluse olulisest vähenemisest maailmaturul.
Maikuuga võrreldes kasvas kümnendiku ulatuses paberi ja pabertoodete ning valmistoidukaupade ja jookide eksport, viimati mainitud grupp näitas väikest kasvu ka aastataguse perioodi suhtes. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete müük välisturgudele jäi eelmise kuu tasemele (+1%), samas aastane langustempo püsis kolmandiku piires.
Impordis toimusid paljuski sarnased arengud ekspordiga. Mineraalsete kütuste sissevedu kasvas juunis eelmise kuuga võrreldes 1,6 korda, kuid aastaga kasvu ei toimunud. Masinate ja seadmete import näitas kuises võrdluses juba kümnendiku suurust kasvu, kuid aastaga oli kahanemine 43%. Veel võib välja tuua transpordivahendite viiendiku võrra suuremat sissevedu kui maikuus, samas kasv ei tulnud sõiduautode arvel, vaid osade, haagiste ja eriotstarbeliste sõidukite sisseostust.
Järgneval kuul võib oodata kaubavahetuse mahtude taastumise jätkumist. Samas juulikuusse jääb paljudel ettevõtetel puhkuste periood, mistõttu kuises võrdluses nii suurt kasvu enam loota pole kui juunis.
Seotud lood
Tänavu esimesel poolaastal on Hiina väikese edumaaga Saksamaast suurima eksportijana mööda läinud.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.