Kümnekordsed käärid vedajate töötasudes

Raport võtab kokku nende sektori ettevõtete majandustulemused, mille käive ulatus üle 100 000 euro ja milles oli 4 või enam töötajat. Valimi keskmine kuine brutotöötasu oli mullu 930 eurot ning varasema aastaga võrreldes kerkis see 4,8% võrra. Mediaanpalk oli 826 eurot ning 2016. aastaga kõrvutades kasvas see 4,7% võrra.

Kõrgeima keskmise brutotöötasu edetabelit juhivad välismaise taustaga nn nišiettevõtted: 4332 eurose palgaga on 4 töötajaga Soome taustaga ettevõte Baltic Bulktrans OÜ, mille töötajate palk kasvas varasema aastaga kaks ja pool korda.

Baltic Bulktrans OÜ loodi 2002. aastal ning see keskendub logistika- ja transporditeenuste osutamisele Kesk- ja Ida-Euroopa ning Skandinaavia ettevõtetele. 2017. aasta oli ettevõtte jaoks väga edukas. Aastaga kasvati 154 000 eurosest käibest 1,5 miljoni eurose müügituluni. Ka ettevõtte kasum kasvas 72% võrra.

Üle 2000 eurost palka (keskmiselt 2142 eurot kuus) maksis ka põhiliselt vedelike ja puistainete kujul kemikaale ja toiduaineid vedav Bertschi Estonia OÜ, mille juured ulatuvad Saksamaale. Kolmandal kohal edetabelis on 10 töötajaga Margo Novikov OÜ, mille keskmine brutopalk oli mullu 1996 eurot kuus.

50 madalaima palgaga ettevõtte brutopalk jääb vahemikku 414–618 eurot, mis Eesti Autoettevõtete Liidu ja Stonewolf OÜ juhatuse liikme Andres Laulu sõnul on üsna ilmekas näitaja sellest, mis veonduses täna toimub. “Kui vaadata, kui palju on nendes ettevõtetes töötajaid, mõnes suisa 145 inimest, siis minul tekib küll küsimus, et millega neid motiveeritakse, kui palk nii väike on? Ma olen nõus pakkuma kaks, isegi kolm korda kõrgemat palka, tulge meile, mida te seal virelete sellise palga eest!”

Eesti Autoettevõtete Liit on ausa konkurentsi ja ausa palga nimel võidelnud aastaid ning nagu näitab ka antud raport, on probleem tõepoolest tõsine. Ehk nagu ütles liidu tegevjuht Villem Tori tänases lehes ilmunud intervjuus: “Kui üks konkurent on võtnud kätte ja hakanud mustalt maksma, saades sellega konkurentsieelise, siis mis variandid teistel üle jäävad? Sisuliselt mitte midagi muud peale selle, et kas lõpetada tegevus või hakata ka mustalt maksma. See on nagu lumepall, mis korra veerema hakates kasvab tohutu kiirusega.”

Statistika mõneti vastuoluline

Statistikaameti andmetel vedasid Eesti kaubaveoautod esialgse hinnangu kohaselt 2017. aastal ligi 27,7 miljonit tonni kaupa, mis on viiendiku võrra vähem kui 2016. aastal. Peamiselt langes maanteekaubaveo maht teisel poolaastal. Riigisisestel vedudel veeti 21,9 miljonit tonni (langus 21%) ja rahvusvahelistel vedudel 5,8 miljonit tonni kaupa (langus 17%). Eesti kaubaveoautode veosekäive vähenes aastaga 13% ja ulatus 5,9 miljardi tonnkilomeetrini.

Vastupidiselt kaubaveo mahu vähenemisele on valimisse võetud ettevõtete käive varasema aastaga võrreldes aga hoopiski tõusnud. 2016. aastaga kõrvutades kasvas sektori käive 8,8% võrra. “Üldine loogika on see, et kui majandus kasvab, siis kasvavad ka veoste mahud ja kui ka käibe kasv sektoris seda kinnitab, siis on üsna raske seda statistikaameti väidet kommenteerida,” nentis Andrus Laul.

Samas ei ole aga olukord nii hea ettevõtete kasumlikkuse osas. Viimasel kahel aastal on valimisse võetud ettevõtete kasum oluliselt langenud. Võrreldes 2015. aastaga langes sektori ettevõtete poolt teenitud kasum enam kui 32% võrra. 2016. aastaga võrreldes langes kasum 5%. Kasumi vähenemine oli tingitud veohindade langusest, 2017. aasta teisel poolel tõusma hakanud ning vedude omahinda tõstnud kütusehindade kasvust ja ka sektori palgasurvest.

Valimisse kuuluvates ettevõtetes töötas 2017. aastal 8303 töötajat ning see moodustab 1,9% kõigist Eesti ettevõtete töötajate arvust. Varasema aastaga võrreldes on töötajate arv tõusnud pea 2% ehk 150 inimese võrra. Tööjõu juurdekasvu tempo on viimastel aastatel püsinud stabiilselt 1% ja 2,4 % vahel. Töötaja kohta suudab sektor tekitada aastas ca 97 500 euro käivet, mis on Eesti keskmisest 23% võrra madalam. Kasumit teenib sektor töötaja kohta keskmiselt 2975 eurot aastas ning see moodustab Eesti keskmisest vaid 38%.

Sektoris on kaks tugevat liidrit – Haanpaa OÜ ja Elme Trans OÜ, kelle 2017. aasta käive ületas 15 miljoni euro piiri. Nimetatud ettevõtted moodustasid sektori kogukäibest üle 5%. 

Hulk aruandeid esitamata

Kahjuks on 54 sektori ettevõttel mullune majandusaasta aruanne esitamata. Kindlasti on siin mõnel juhul ka objektiivseid põhjuseid, kuid üldjuhul on see märk suhteliselt kehvast tulemusest, mille avalikuks saamist üritatakse edasi lükata, või siis lihtsalt lohakusest, mis varem või hiljem viib ka kehva majandustulemuseni.

Kõige suurem ettevõte, kes pole viimase aasta kohta majandusaasta aruannet esitanud on Linford AS. 2016. aastal oli ettevõte pea 22 miljoni eurose käibega sektori ettevõtete seas neljandal kohal. Ettevõte teostab kohalikke ja rahvusvahelisi autovedusid furgoon- ja veoautodega. Ettevõtte 2016. aasta aruandest võib lugeda, et 2017. aastal plaanitakse suurendada transportteenuse müügikäibe osatähtsust peamiselt välisturgudel. Koostööpartnerite ringi suurendamine Lääne-Euroopas peaks looma uusi võimalusi uute veomarsruutide avamisel.

Suuruselt teine majandusaasta aruande esitamata jätnud ettevõte on Kopra Transport OÜ. 2000. aastal loodud ettevõtte põhitegevusalaks on kaubavedude teostamine ja korraldamine maanteedel nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides ning Norras.

Kliendibaasist moodustasid 2016. aastal 73% Eesti ettevõtted, ELi klientidest on suurim osakaal jätkuvalt Soomel, langustrendis on Leedu ja Läti osa. Teenuste osutamine Beneluxi riikidesse on püsinud jätkuvalt 2015. aasta tasemel. Ettevõte peab 2016. majandusaastat väga edukaks. Sarnase käibe juures suudeti kasumit mitmekordselt suurendada.

Suurematest ettevõtetest on majandusaasta aruanne esitamata veel ASil Tallinna Toiduveod. Ettevõte tegeleb siseriikliku kaubaveoga. 2017. aasta osas planeerib Tallinna Toiduveod samaväärset käibemahtu võrreldes 2016. aastaga, seejuures on määravaks 2017. aasta suveperiood ja suundumused jaekaubanduse mahtudes. Tingituna suhteliselt vähesest nõudlusest ja tunnetatavalt tihedast konkurentsist ei ole näha võimalust suuresti juba 2009. ja 2010. aastal langetatud tasude korrigeerimiseks.

Lisaks eeltoodud andmetele saab konkurentsiraportist ülevaate ka suurimate maksuvõlgadega ettevõtetest, kes maksab palka kõige vähem, kelle kasum ja käive kahanes kõige enam, kes suudab tegutseda kõige rentaablimalt ja palju muud.

Mida arvavad olukorrast ettevõtete juhid?

Äripäeva infopank viis augusti teises pooles maantee kaubavedudega tegelevate ettevõtete juhtide seas läbi lühiküsitluse tuleva aasta trendide kohta. Küsitlusele vastas kokku 20 juhti.

Küsitlusest selgus, et juhid on tuleviku osas pigem tagasihoidlikult meelestatud ning väga suurt tõusu ei ennusta. 30% vastanutest usub siiski, et nende ettevõtte müügitulu kasvab järgmisel aastal. Üle poole ennustab käibe jäämist samale tasemele ning  vaid 15% ennustab käibe langemist.

Kliendibaasi laienemise osas ollakse veelgi vähem optimistlikud ning oma klientide arvu loodab suurendada vaid neljandik vastanutest. Samas aga ei näinud ükski juht võimalust, et nende kliendibaas võiks kahaneda. Samasse suurusjärku jääb ka võimalike kaubamahtude kasvu ennustus. Nimelt loodab vaid viiendik küsitletutest näha järgmisel aastal veetava kauba mahu kasvu.

Hindu plaanitakse tõsta

Seoses sektorit kimbutavate probleemidega nagu tööjõupuudus ja kütuse hinna tõus, näevad juhid ettevõtte kasumlikkuse säilitamiseks ja kasvatamiseks üha rohkem vajadust tõsta teenuse hinda. Tervelt 55% küsitletutest näeb hinnatõusu vajadust ning 15% leiab, et hindu tuleks tõsta vähemalt 10%. Vaid 30% küsitletud juhtidest ei plaani järgmisel aastal oma teenuste hindu tõsta.

Arvestades, et kauba maanteevedudega tegelevad ettevõtted on hädas kvalifitseeritud tööjõu leidmisega, on mõnevõrra ootamatu näha, et ettevõtete juhid on töötajate palgakasvu küsimuses pigem tagasihoidlikud. Palku plaanib tõsta vähem kui pool küsitletutest ning vaid iga kümnes plaanib töötajate palku tõsta enam kui 10 protsendi võrra.

Nagu juba mainitud, tõid sektori ettevõtete juhid peamiste ettevõtte arengut piiravate murekohtadena välja nii raskused oskustööjõu värbamisega kui ka kütuse hinna järsu tõusu. Veel toodi välja Eesti maksupoliitika, mille all mõeldi peaasjalikult kütuseaktsiisi tõstmist.

Lisaks mainiti ära, et järjest suurenevaks probleemiks on tihenev konkurents lõunanaabrite maanteevedusid pakkuvate ettevõtetega. Kuna teistes Balti riikides on nii kütus kui ka tööjõud mõnevõrra soodsamad, siis võimaldab see neil Eesti ettevõtjatega võrreldes oma teenust odavamalt pakkuda.

Täismahus konkurentsiraport “Kaubavedu maanteel” on saadaval SIIN!