Elektriautode laadimisvõrk läheb erakätesse

Eesti elektriautode laadimisvõrgustik on rajatud CHAdeMo standardi järgi, mis sobivad Jaapani autodele, nagu Nissan Leaf, Mitsubisi i-MiEV jt. Hetkel tähendab see küll seda, et 94% Eestis registreeritud elektriautodest saavad selle kaudu laadida, kuid uute Euroopas toodetud elektriautode müük on takerdunud selle taha, et viimased kasutavad Saksamaal välja töötatud Combo2 laadimissüsteemi. See meie võrguga ei ühildu ning riigil endal puudub huvi ja ka võimalused hakata laadimisvõrku uuendama. Küll aga on selleks huvi olemas erasektoril ja riik on otsustanudki kogu laadimisvõrk erastada.

"Sel suvel kuulutame enampakkumise välja ja meil on olemas juba täna 4-5 täiesti arvestatavat huvilist," kinnitas Vaks. Tema sõnul loodetakse uue omanikuga leping sõlmida selle aasta jooksul, kuid midagi kindlat lubada ei saa. "Igasuguste enampakkumistega kaasneb alati väga palju juriidilisi vaidlusi, mille lahendamise aega on võimatu ette ennustada. Loodame aga siiralt, et kogu protsess kulgeb ilma eriliste tagasilöökideta ja jõuame lepinguni veel selle aasta sees."

Vaks on veendunud, et elektriautode areng ja nende muutumine ostjatele soodsamaks, on vaid aja küsimus ning vajadus laadimispunktide järele aina kasvab. Tulevikus saab see olema samasugune erasektori äri, nagu on tavalised tanklad. Mõistliku hinnaga kogu võrgu soetamine ja selle uuendamine on kindlasti soodsam, kui hiljem täiesti uute laadimiskohtade nullist väljaehitamine. "Juba on ka mitmed meie tanklaketid tundnud huvi elektriautode laadimispunktide rajamise vastu," selgitas Vaks motivatsioone, mis peaks tooma eraettevõtteid enampakkumisele osalema. 

Probleeme laadimispunktidega jagub

Tööd saab uuel omanikul olema igatahes üksjagu, sest lisaks standardite uuendamisele on enamikes laadimisjaamades probleeme ka võimsusega. "Vaid 20% tänastest laadimiskohtadest suudab töötada täisvõimsusel. Ehk 80% laadimiskohtadest suudab pakkuda vaid ca 60% sellest võimsusest, milleks nad on suutelised ja seda tänu tõsiasjale, et sinna ei tule lihtsalt piisavalt tugevat voolu sisse," tõdes Nissan Nordic Europe Eesti filiaali turundusjuht Henri Daum, kes on kogu laadimisvõrgu arengut algusest peale jälginud. "See omakorda tähendab, et üks auto peab ühe laadija küljes olema oluliselt kauem kui võiks ning kui kõik laadijad suudaksid välja anda maksimumvõimsuse, oleks see sama, kui meil oleks kolmandiku jagu rohkem laadijaid."

 Kuula saadet "Ärikliendid roolis."