Erialaliidud: riigi otsuste tõttu on transpordisektor kaotanud konkurentsivõime - täiendatud ministri kommentaariga!

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA), Autoettevõtete Liit (AEL) ja Eesti Õliühing (EÕÜ) paluvad ühisavaldusega komisjonides arutluse alla võtta Eesti veonduse ja transpordi olukord, mis praeguses maksu- ja majanduskeskkonnas ei ole jätkusuulik ning ei suuda enam konkureerida naaberriikide tunduvalt soodsamate tingimustega.

Avalduses märgitakse, et ilmekaimaks näiteks ja suurimaks ohumärgiks on veondus- ja laondussektori ettevõtete hüppeliselt kasvanud maksuvõlg – 2017. aasta esimesel poolel on ettevõtete maksuvõlad kasvanud keskmiselt üle 65 protsendi. See on selge märk, et sektori tervis ei ole korras. Konkurentsis püsimiseks on ettevõtted sunnitud otsima säästlikumaid lahendusi ja seda meie lähinaabrite juurest. Kõrgete aktsiiside tõttu on ainult käesoleva aasta jooksul Eesti asemel välisriikides  tangitud hinnanguliselt 100 miljonit liitrit kütust. Juba järgmisel aastal tõuseb see number 130-160 miljoni liitrini. Seetähendab 49 miljonit eurot riigile kaduma läinud maksuraha käesoleval aastal ning liitude hinnangul kuni 79 miljonit eurot tuleval aastal. Võrdluseks suhkrumaks, millega loodeti, enne selle ära jätmist, koguda 2018 aasta eelarvesse kõigest 15 miljonit eurot.

Kõrgemad aktsiisid ja kütuse hinnad on ka mitmes teises riigis, kuid enamasti pakub siis riik (nt. Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Sloveenia, Hispaania) veofirmadele maksuerisust või –tagastust, et hoida oma veoettevõtteid tankimas kodumaal ja meelitada sinna ka välismaised ettevõtted. Nii ei kaota riik kümneid miljoneid maksuraha, vaid teenib lisa ka transiidi pealt.

Täna on Eesti ja Läti kütusehinna erinevus 10-13 s/l. Kui rakendada aktsiisi osalist tagastamist veoettevõtetele suurusjärgus 10 s/l, siis on juba tõenäoline, et nad tuleksid oma tankimistega Eestisse tagasi. Ühtlasi tooks see ainult 2018. aastaga riigieelarvesse tagasi 50-60 miljonit eurot.

Uuest aastast kehtima hakkav teekasutustasu veoautodele pitsitab taas pigem Eesti ettevõtteid. Eestis on teekasutustasuga maksustatavaid sõidukeid registreeritud umbes 30 000, samas puudub ülevaade kui palju mujal registreeritud veokeid Eesti riigi piiri ületavad. Selliste puudulike andmetega ei ole võimalik prognoosida maksustamisest loodetavat tulu ja vähendatakse Eesti veondussektori konkurentsivõimet veelgi.

Ühisavaldusega nõutakse, et riik taastaks Eesti veondussektori konkurentsivõime. Esimeseks sammuks peaks olema kütuseaktsiisi määra langetamine, et  väheneks ebavõrdsus naaberriikide veoettevõtetega võrreldes. Alternatiiviks on  maksuerisuse või -tagastuse kehtestamine veoettevõtetele. Kindlalt tuleb paika panna hoovad, mis suudaks ka reaalselt tagada, et teekasutustasu ei võetaks ainult Eesti ettevõtjate taskust vaid seda hakkaksid reaalselt tasuma ka välismaised Eesti teede kasutajad.

Eesti asub Euroopa südamest jätkuvalt 2000 km kaugusel ja suure hulga Eesti ettevõtete konkuretsivõime väheneb seda enam, mida kallimaks me oma ühenduse pidamise teeme.

Kommenteerib Kadri Simson, majandus- ja taristuminister:

Üheks esimeseks praeguse valitsuse otsuseks koalitsiooniläbirääkimistel oli tühistada diislikütuse aktsiisi tõus, mis annab just eeskätt Eesti vedajatele paremad võimalused üha karmistuvates konkurentsitingimustes. Eelmise valitsuse plaan oli tõsta diislikütuse aktsiisi alates 2018. aastast 10% võrra. Selle aktsiisitõusu tühistamine vähendab ettevõtete kulu tootmissisenditele ja pidurdab laiemalt kogu elukalliduse kasvu. Samas tuleb märkida, et kütuseaktsiisi tõstmise tühistamise tõttu jääb Rahandusministeeriumi hinnangul 2019. ja 2020. aastal riigieelarvesse laekumata vastavalt 36 ja 38 miljonit eurot. Siiski, kui vaadata kogu Eesti elu tervikuna ja mitte ainult läbi riigieelarve-exceli, siis annab aktsiisitõusude tühistamine varasemast plaanist selgelt positiivsema lõpptulemuse. Aktsiisitõusude tühistamine parandab ka maapiirkondade elanike transpordivõimalusi.

Lisaks sellele, Eesti on raskeveokitele rakendatavate teekasutustasude kehtestamisel viimaseid riike kogu Euroopa Liidus. Ajapõhist teekasutustasu rakendavad juba mõnda aega ka Läti ja Leedu, sarnane lähenemine on kavas ka Eestis alates 2018. aastast. Seejuures on seadusega kehtestatud, et teekasutustasust riigieelarvesse laekunud raha kasutatakse transporditaristu hoiuks. Seega hakkavad ka välismaa vedajad, kes seni ei ole maksnud Eesti teede kasutamise eest, panustama Eesti transporditaristu hoidu.