MKM rõhub järgmisel aastal teedeehitusele

Ülevaade transporditaristuga seotud investeeringutestTeede ehitusse ja rekonstrueerimisse ning hooldesse suunatakse 307 miljonit eurot, mida on üle 21 miljoni võrra rohkem kui mullu. Suuremat rõhku pööratakse ka kohalike teede kvaliteedi hoidmisele ja tõstmisele, selleks plaanitakse kasutada 28 miljonit eurot, millele lisanduvad välisvahendid. Olulisi projekte alustatakse ka Tallinna probleemsemate ristmike koormuse vähendamiseks, näiteks Haabersti ringil ja Russalka ristmikul. Suur osa projektide kogumaksumusest tasutakse Euroopa Liidu välisabifondide toel.

• Jätkub Tallinna ringtee ehitus, projekti kogumaksumus on kokku 63,8 miljonit eurot. 2015. aastal  tehti töid 3,8 miljoni euro eest, järgmisel aastal plaanitud tööde maksumus on juba 19 miljonit.• Alustatakse Reidi tee ehitusega Tallinnas, mis leevendab oluliselt Pirita tee „pudelikaela“ Russalka ristmikul ning vähendab sadama piirkonnas kesklinna liikluskoormust. Projekti kogumaksumusest 28,5 miljonist eurost on plaanis 2016. aastal käiku lasta pool ehk 14,25 miljonit.• Alustatakse Tallinna-Narva maantee liiklussõlmede ehitamist, projekti kogumaksumus on 30 miljonit ning järgmise aasta eelarvesse on sellest plaanitud 5 miljonit eurot.• Alustatakse Tallinnas Haabersti ristmiku rekonstrueerimistöödega, mille tulemusel vähendatakse oluliselt ummikuid Harkust ning Tiskre, Tabasalu ja Muraste elurajoonidest linna sissesõidul. Projekti kogumaksumuseks on 19,65 miljonit ning 2016. aastal läheb käiku 9,8 miljonit.• Alustatakse Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe ja Kernu vahelise teelõigu ehitust, mille 19 miljoni eurosest eelarvest on järgmisel aastal plaanis teha töid veel 3,7 miljoni euro eest.• Jätkub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee rekonstrueerimine, kuhu 2016. aastal plaanitakse 6,15 miljoni euro eest töid. Sel aastal on kavas teha seal rekonstrueerimistöid 7,2 miljoni ulatuses, projekti kogumaksumus on 13,35 miljonit eurot.• Jätkub Tallinn - Tartu - Luhamaa maantee Mõigu - Vaida teelõigu rekonstrueerimine, kus 2016. aastal on plaanis teha veel töid 5 miljoni euro eest.

Lisaks teede ehitusele ja rekonstrueerimisele investeeritakse ka muudesse taristuprojektidesse. Parandatakse lennujaama keskkonnaseisundit ja lennuohutust, ehitatakse Rail Balticu terminali ja lennujaama vaheline trammitee, rekonstrueeritakse raudteed mitmes olulises lõigus ning soetatakse uus parvlaev Saaremaa ja Hiiumaa vahelisele liinile. Kokku kulub kõigi nende projektide elluviimiseks mitme aasta jooksul koos välisvahenditega ligi 191 miljonit eurot, järgmise aasta sees on töid plaanitud 64,4 miljoni euro eest.

• Jätkatakse Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamist ja lennuohutuse suurendamist. Projekti kogumaht on 70 miljonit eurot, järgmise aasta eelarves plaanitakse sellest kasutada 18 miljonit .• Ülemistele rajatava Rail Balticu reisiterminali ja lennujaama vahelise trammiühenduse loomiseks kulub kokku 19,8 miljonit eurot, sellest 9,6 on plaanis käiku lasta järgmisel aastal.• Rail Balticu erinevate ettevalmistustööde jaoks kulub järgmisel aastal orienteeruvalt 5 miljonit eurot.• Jätkatakse Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimist, selle projekti raames tehakse järgmisel aastal töid 8,7 miljoni euro ulatuses, projekti kogumaht on 30 miljonit eurot.• Algab Tallinna-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudtee kapitaalremondi II etapp, mis läheb maksma 23,76 miljonit eurot, millest järgmisel aastal läheb käiku 7,1 miljonit.• Tallinna ja Rapla vahelise raudteelõigu rekonstrueerimise tulemusel saab seal tõsta reisirongide piirkiirust. Rekonstrueerimistöödeks on ette nähtud kokku 11,76 miljonit eurot, sellest 6,4 miljonit kasutatakse ära tänavu ning pea 5 miljoni eest töid on plaanitud järgmiseks aastaks.• Sõru ja Triigi sadamate vahel ühendust pidav uus parvlaev maksab 9,4 miljonit eurot ja valmib 2017. aasta esimeses pooles, 2016. aasta eelarves on laevaehituseks ette nähtud 6,6 miljonit eurot.

Lisaks lubab ministeerium tagada ühistransporditeenuse vähemalt selle aasta mahus ning hoida piletihindade tõusu reisija jaoks võimalikult väikese. Riigi dotatsioonidena makstav piletihinna osa küll tõenäoliselt suureneb, kuid sellega loodetakse vähendada autoga reisijate arvu, mis on lõppkokkuvõttes kasulikum nii taristule, keskkonnale kui tarbijale.

Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis tehakse lähiajal kättesaadavaks vahendid, millega toetatakse kohalikust toorainest toodetava biometaani kasutamist ühistranspordis ning vajalike gaasitanklate rajamist.

Ida-Virumaa tööstuspargi arengu kiirendamiseks ja töökohtade loomiseks eraldab riik 700 000 eurot.