18.09.12, 16:56

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti reisirongiliiklus pärast uute rongide saabumist

Elektriraudtee 2007. aastal ette võetud plaan soetada Eestisse uued reisirongid jõuab selle aasta novembrikuus esimese käegakatsutava tulemini. Valga piirijaama saabub esimene uus Stadler FLIRT reisirong, mis on osa 38koosseisulisest Elektriraudtee rongipargist.

Esimene uus reisirong läheb reisijate kasutusse järgmise aasta juunikuus ning juba augustikuuks on Elektriraudtee välja vahetanud kogu oma praegu liinil oleva reisirongipargi.

Lisaks elektrirongidele on tootja meile tarnimas ka 20 diiselrongi, millega plaanime 2014. aastast ka diiselreisirongiliikluse mahtu ja kvaliteeti tõsta. Eestist saab riik, kus kogu reisirongipark on moderniseeritud.

Tänasest oluliselt suurem rongipark avardab võimalusi mitmeski valdkonnas – tänu mugavamatele ja kiirematele rongidele on Elektriraudteel plaanis tõsta veomahtu, tagades rohkematele inimestele valiku kasutada rongi oma igapäevastel sõitudel.

Just inimeste igapäevaste reisiharjumuste – mis praegu on sõiduauto poole tugevalt kaldu – muutumisest saab alguse uus ajastu Eesti reisirongiliikluses. Rong saab olla inimese esmane valik tööle, koju, kooli või puhkama sõitmisel.

Oma plaanides oleme intervall-loogikaga (rongi väljumine nt iga tunni aja tagant) katnud kõik Harjumaa lõppjaamad – Aegviidust, Paldiskist, Riisiperest ja Raplast sõidavad rongid pealinna suunas edaspidi iga tunni aja tagant, seda mõlemal suunal.

Küll pikema sammuga, oleme sama tegemas ka Viljandi, Tartu, Narva jm liinidel.

Elektriraudtee toob reisirongid inimestele ka lähedale. Praegu tundub rongiliiklus paljudele meist kauge – kuid tegelikult on vaid kaks merega ümbritsetud maakonda Eestis, kus ei saaks toimuda reisirongiliiklust. Riisiperest edasi liikuv elektrirong, Valgast Võru suunas sõitev või Tapa ja Narva vahel pendeldav diiselrong on Elektriraudtee plaanides olemas ning loodame neid lähemas või kaugemas tulevikus ka realiseerida.

Uutesse rongidesse luuakse kindlasti ka laiem valik piletisoetamisvõimalusi. Edaspidi saab pileteid osta nii mobiili, sularaha, krediitkaardi kui ka elektroonilise piletikandja abil.

Ka piletitooted ise muutuvad seejuures universaalsemaks, kehtides siis näiteks maakonna või linna ühistranspordis (nn ühispiletid). Tallinna linna näitel on Elektriraudteel ühispileti loomise kogemus olemas – ca 10% meie piletitulust tuleb praegu ühisest 30 päeva piletist.

Harjumaal oleme üle võtnud maakonnaliinide hinnatsoonid ning need tsoonid laiendame ka Rapla suuna rongiliinidele. Sama hinnastamise loogikat soovime rakendada ka Tartu linna ja ümbruskaudseid maakondi läbivates rongides.

Ühistoodete loomisele järgneks ühissõiduplaanide kasutuselevõtt, seda maanteeameti ja ühistranspordikeskuste eestvedamisel. Nii on tulevikus reisirong igas maakonnas bussiliiklusega ühes taktis sammuv, avardades sõiduvõimalusi ka raudteest kõige kaugemale jäävates külades.

Uute rongide mugavuses ei saa kahtlusi olla. Rongide tootja on korduvalt nimetanud Eestisse tarnitavaid reisironge Euroopa luksuslikemateks “regionaaltüüpi” reisirongideks. Uutes rongides on olemas WCd, kogu rongi ulatuses leviv traadita internet, vooluvõtukohad, pehmed istmed ning kaasaegne reisijateavitussüsteem.

Diiselrongidesse on loodud ka esimese klassi ala, milles olevad istmed on allalastavate seljatugedega ning igal reisijal on oma isiklik arvuti töökoht koos vooluvõtukohaga.

Luksust pakkudes ei ole unustatud aga Eesti piiratud võimalusi, mistõttu uued rongid on neljandiku võrra kergemad, võttes nii vähem kütust ning säästes praegustes tingimustes ligi neljandiku võrra raudtee-kasutustasusid.

Elektriraudtee loodab tänapäevased reisitingimused tuua ka rahvusvahelistele rongiliinidele – Peterburgi, Moskvasse ja Riiga, suurendades selle abil eestlaste reisivalikuid. Üks suur samm jääb seejärel veel teha.

Elektriraudtee hangitud reisirongid suudaksid läbida igat siinset raudteelõiku 160 km/h sõidukiirusega. Soovime, et meie rongipargis peidus olev jõud rakendatakse juba sel kümnendil, misjärel ei ole ükski paik Eestis “liiga kaugel”.

Autor: Kaida Kauler

Seotud lood

Uudised

27.09.12, 16:45

Elektriraudtee uurib võimalusi Riia rongiliini avamiseks

Elektriraudtee müügi- ja kommunikatsioonijuhi Norbert Kaareste kinnitusel peab ettevõte dialoogi Läti asutustega, et selgitada, millistel tingimustel saab sõita Läti rööbasteedel. Rahvusvahelist rongiliiklust plaanitakse alustada pärast uute rongide saabumist.

Sisuturundus

07.11.24, 22:54

Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?

Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.