Valmis uus rahvusvaheline ostujuhi kutsestandard

Erinevaid standardeid töötatakse välja peamiselt selleks, et kaardistada kompetentse, mida inimene oma ametis olles teadma ja oskama peaks. Standardite olemasoluga lõpetatakse kohvipaksult ennustamine, keda ettevõte vajab.

IFPSM-i peadirektori Charles Holden´i sõnul hakati ostujuhi standardit välja töötama umbes kahe aasta eest. Mõned nädalad tagasi, ehk 15. märtsil sai standard ametlikult avalikuks. „Seatud eesmärgini jõudmine osutus pikaks, kuna standardi koostamisel tuli objektiivselt hinnata juba olemasolevaid õppeprogramme, arvestades sealjuures paljude erinevate ärimudelite subjektiivsete iseärasustega,“ rääkis Holden.

Rahvusvahelise standardiga on loodud eeldused selleks, et tulevased spetsialistid hakkaksid enam vastama tööandjate ootustele. Lisaks muutub töötajate kvalifikatsioon ka rahvusvaheliselt võrreldavaks. Samuti hakkab standardiga vastavuses olnud õppekavade põhjal õppinud inimestel olema lihtsam ka rahvusvahelistesse ettevõtetesse tööle kandideerimine. Holdeni sõnul oli standardi loomise peamine eesmärk tõsta ostu- ja tarneahelate juhtimise alaste oskuste taset rahvusvahelises mastaabis.

Holdeni sõnul hakatakse ülemaailmse ostujuhi standardi alusel hindama ka erinevate ostujuhtimist õpetavate ülikoolide õppekavasid. Seega seob standardisüsteem ideaalselt haridussüsteemi tööturuga ning tööandja ja koolitaja liiguvad teineteise soovidele lähemale.

Rahvusvahelist akrediteerimist saavad taotleda kõik õppeasutused, kelle õppekava sisu vastab standardis välja töötatud kriteeriumitele ning kindlustab vastavad väljundid selle õppekava läbinutele. Standard võimaldab akrediteerida nii täis-, osa- kui ka kaugõppe õppekavasid. Lisaks ka erinevaid ühisõppekavasid, mis viiakse ellu koostöös erinevate kõrgkoolide ja asutustega.

Akrediteeringu saamise protsess on jaotatud kolmeks osaks – esialgne hinnang õppeasutusele dokumentide põhjal, millele järgneb assessorite ehk hindajate külastus. Hindamise eduka läbimise puhul antakse õppeasutusele heakskiit ning edaspidi toimuvad korralised kontrollid iga kolme aasta tagant, kui vahepealsel ajal ei soovita teha programmis olulisi muudatusi. Holden võtab akrediteerimisprotsessi lühidalt kokku - üldine kaughindamine, assessoritepoolne sisuline hindamine kohapeal ja programmi jätkusuutlikkuse hindamine jooksvalt.

Õppeasutustel on protsessi läbimisest otsesed kasud. Rahvusvahelisel tasemel standardi omamine annab õppeasutusele konkurentsieelise teiste sarnaste kavadega konkurentide ees. Ühtlasi annab see kõrgkoolidele võimaluse leidmaks helgeid päid ka väljastpoolt Eestit, sest vastavalt standardile suudetakse pakkuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist kõrgharidust, ajendades neid ka vastavaid valikuid tegema.

Hetkel on jäänud veel mõned erinevused uue rahvusvahelise kutsestandardi ja Eesti kohaliku ostujuhi standardi vahele, mis on Kutsekoja poolt kinnitatud möödunud aasta detsembris. Näiteks on rahvusvahelises standardis olulise teemana käsitlemata varude juhtimine ning ühtlasi pole kordagi mainitud logistika toimingute ja protsessidega seotud oskusi. Sealjuures on ka Eesti standardis teatud valdkondi, mis vajaksid standardi uuendamisel kindlasti lisamist. PROLOG-i juhatuse esimees Illimar Paul tõi välja olulisemate täiendustena projektijuhtimise läbiva kompetentsina sisse toomise, jätkusuutliku tootmisega seonduvad teemad ning finantsvaldkonna täiendamise.

Eestis on ostu- ja tarneahelate juhtimist õpetama asuvate kutse- ja kõrgkoolide õppekavade ning õpetamistegevuse kvaliteedi hindajaks talle omistatud kutseandja volituste alusel PROLOG.

Rahvusvaheline Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing (IFPSM) ühendab maailma 48 erinevat rahvuslikku organisatsiooni, mille liikmeskonnas on orienteeruvalt 250 000 ostu- ja tarneahelatega seotud professionaali.

Täpsemalt välja antud standardi ja selle kasutuse kohta saate lugeda Rahvusvahelise Kutsestandardi Kompetentsikeskuse koduleheküljelt www.psgstandard.com või kirjutades PROLOG-i juhatusele [email protected].

Autor: Janek Õsso