Go Groupi uus juht lubab turuosa tagasi võita

Mis eesmärgid olete endale seadnud ja milliseid muudatusi plaanite?

Üks mu esimesi ning peamisi eesmärke on koos nõukoguga välja töötada Go Groupi järgmise viie aasta strateegia. Peamiselt arutame võimaluste üle tihendada grupi erinevate äriliinide vahelist koostööd, sealhulgas ristmüüki, mõne valdkonna ärimudeli laiendamist ja erinevate äriliinide efektiivsuse tõstmist.

Kas GoBusi tegevus on kasumis?

Hetkel on ASi GoBus tegevus jooksvas kasumis. GoBusi äriliini juhid on oskuslikult reageerinud muutustele turuolukorras ja tegevuse suutnud taas kasumlikuks viia. Bussiliikluse valdkonna plusspoolel hoidmiseks näeme peamiste võimalustena praeguste mahtudega tehtava töö efektiivsuse tõstmist, kulude optimeerimist ning erinevates vedude valdkondades ja piirkondades täiendava töömahu juurde hankimist. Kindlasti kavatseme osaleda riigihangetel ja pingutame selle nimel, et neid võita.

Mullu vähenes GoBusi veomaht võrreldes 2010. aastaga 49%. Kas tegevuse koomaletõmbamine jätkub?

Suhteliselt suur osa riigi ja omavalitsuste poolt tellitavat töömahtu läks lühikese aja jooksul mitmete hangete tulemusel teistele vedajatele. Sellest ka veomahu vähenemine. Ettevõtte püsikulude proportsionaalne vähendamine ei toimu aga sama kiiresti, samuti tekivad täiendavad kulud seoses ettevõtte ümberstruktureerimisega. See on aga vabaturumajanduse loomulik osa, mitte planeeritud tegevuse vähendamine. Samas on meil selles valdkonnas väga hea kompetents ning oleme bussivedude osakaalu suurendamisest huvitatud.

Sebe tõi hiljuti Tallinn-Tartu liinile uued bussid, rõhuga mugavusele ja reisijate meelelahutusvõimalustele. Mis on GoBusi vastus?

Mainitud bussid on erilise kontseptsiooniga toode kõige suurema sõitjatekäibega marsruudil Tallinn-Tartu. Go Bus ei konkureeri Sebega selles kategoorias. Investeeringute tasuvuse mõttes on samasugust mudelit kopeerida muudel bussiliinidel riskantne. Go Bus panustab jätkuvalt oma bussipargi pidevasse uuendamisesse määral, mis käib kaasas Eestis valitsevate majandusolude ja inimeste maksevõimega.

Kuidas on käivitunud reisirongiliiklus Peterburgi?

Esimesed sõidukuud on näidanud, et reisihuvi on võrdselt suur nii Eesti kui Venemaa poolelt. Prognoosisime käivitamise aastal rongi täituvuseks 50%, kuid tegelikkuses on sõitjate arv ootusi ületanud ning pole harvad reisid, mil rongi täituvus on 100%. Nõudlus on kõige suurem 1. klassi luksusvagunisse, kus on internetiühendus, nahkistmed, laiad istmevahed, lauad, baarinurk ning muud lisahüved. Seetõttu planeerime Peterburi rongi koosseisu lisada veel ühe luksusvaguni. Praegu on sageli olukord, kus 1. klassi pileteid kõigile ei jätku.

Sügisest loodame seoses uue graafikuga vähendada sõiduaega Tallinna ja Peterburi vahel 40 minutit, mis annab võrreldes bussiühendusega ka ajalise eelise. Reisijatele annaks omakorda täiendava ajavõidu piirikontrolli sooritamine sõidu ajal. Töö selle nimel juba käib.

Kui perspektiivseks peate Rail Baltica väljaehitamist?

Rail Baltica raudteeühendus kuulub üleeuroopalise transpordivõrgustiku prioriteetprojektide hulka ning on sellisena kahtlemata perspektiivikas. Rail Baltical saab olema oluline roll toomaks kõiki kolme Balti riiki Euroopale lähemale. Tegu on väga ulatusliku projektiga, mis täna alles algusjärgus. Usun, et kui sõidukiirused ning pileti hind saavad olema mõistlikud, siis ega reisijad tulemata jää.